Segregatsioon

Segregatsiooniks nimetatakse inimgeograafias teatud rahvastikurühmade eraldatust ülejäänud rahvastikust, kus alarühmade liikmed on võrreldes ülejäänud rahvastikuga ruumis ebaühtlaselt jaotunud.^[1] Geograafiline segregatsioon uurib rahvastikurühmade ebaühtlast paiknemist linnaruumis (näiteks rassiline segregatsioon). Sotsiaalgeograafias eristatakse etnilist ja sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni ning nende mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid indekseid (näiteks dissimilaarsuse indeks).

Suur segregatsiooni määr märgib tugevat rahvastikurühmade eraldatust, ja vastupidi, väike segregatsioon tähendab madalat ruumilist ebavõrdsust.

Ruumilisel segregatsioonil eristatakse viit mõõdet: ühtlus, kokkupuutuvus, koonduvus, tsentralisatsioon ja klasterdumine.^[2]

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega fr4Tv on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega e8Nux on ilma tekstita.

[fr4Tv-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega fr4Tv on ilma tekstita.

[e8Nux-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega e8Nux on ilma tekstita.

[1]

[2]